Rahvaraamatukogud on omavalitsuse allasutused ja neid on 2025. aasta seisuga kokku480. Rahvaraamatukogu pakub omavalitsuse baasteenust, mis peab olema inimestele lihtsasti kättesaadav arvestades kohalike elanike vajadusi ja asustusstruktuuri. Kindlasti ei saa eeldada, et igas väikeses külas on oma rahvaraamatukogu, aga suuremates asulates võiks selline teenus kättesaadav olla. Riik ei ole omavalitsustele ette kirjutanud, kuidas rahvaraamatukogude teenusvõrku kujundada. Uus rahvaraamatukogu seadus rõhutab, et ükski paikkond ei tohiks jääda rahvaraamatukogu teenindusest välja ning võrgu kujundamisel tuleb lisaks elanike arvule lähtuda asustustihedusest ja asustusstruktuurist.
Omavalitsuse teenuste aegruumilise kättesaadavuse uuringu kohaselt on rahvaraamatukogu elukohast keskmiselt vähem kui 5 minuti autosõidukaugusel (Joonis 1.). Üldiselt on suure pindalaga hajaasustusega valdades raamatukogusse jõudmiseks ajaline distants mõnevõrra pikem kui kompaktsemates omavalitsustes, aga vahed on väga väikesed. Samas on osadel juhtudel suure pindalaga hajaasustusega valdades nagu Järva vald (4,2 minutit), Põhja-Sakala vald (4,2 minutit) ja Põhja-Pärnumaa vald (3,9 minutit) rahvaraamatukogu distantsiliselt keskmisest paremini kättesaadav. Arenguseire Keskuse tehtud uuringu kohaselt on Eestis rahvaraamatukogude võrk teiste Euroopa riikidega võrreldes tihe1. Raamatukogu paiknemine inimese igapäevasel liikumisteel või selle läheduses muudab teenuse kasutamise mugavaks ja aitab tagada, et raamatukogu oleks kõigile hästi kättesaadav.
Teenust osutavate asutuste võrk võib olla tihe, aga need peavad olema mõistlikel aegadel lahti, et inimesed saaksid teenust kasutada. Riik ei ole omavalitsustele ette kirjutanud või soovitusi andnud, mis aegadel peavad rahvaraamatukogud lahti olema. Omavalitsused otsustavad rahvaraamatukogude lahtiolekuajad vastavalt kohapealsetele vajadustele. Linnalistes piirkondades on rahvaraamatukogud lahti enamasti 4-6 päeval nädalas, maapiirkondades 3-4 päeval nädalas mõne tunni jooksul. Lahtiolekuaegadele on alternatiiviks tagastuskastid, laenutuskapid ja iseteenindusajad.
Minuomavalituse rakenduses määratud teenuse baastaseme täitmiseks peavad raamatukogud keskuslikel omavalitsustel olema keskmiselt lahti vähemalt 4 päeva nädalas, keskus-tagamaalistel ja tagamaalistel omavalitsustel keskmiselt vähemalt 3 päeva nädalas. 2025. a seisuga 10 KOVi ei täida baastaset ja 12 KOVi on täitnud ainult baastaseme. Edasijõudnu taseme saavutamiseks peab vähemalt üks raamatukogu omavalitsuses olema avatud ühel päeval nädalavahetusel ja ühel päeval argipäeviti pärast kella viit ning vähemalt ühes raamatukogus peab olema iseteenindusvõimalus (nt laenutus- ja/või tagastamisautomaat). Selliseid KOVe on 53. Eeskujuliku taseme saavutab omavalitsus, kus vähemalt ühes raamatukogus on avaraamatukogu teenuse olemasolu - see tähendab, et selle raamatukogu teenuseid on võimalik kasutada ajal, mil raamatukogu töötajaid ei ole kohal (eeskujuks on Kärdla raamatukogu lahendus). Seega andmed näitavad, et rahvaraamatukogu lahtiolekuajad tagavad enamikes omavalitsustes teenuse kättesaadavuse heal tasemel (Joonis 2). Teine suurepärane näide on Järva valla raamatukogu buss „Krõõt“, mis on toonud raamatukogu mugavalt igasse väikekülla suurendades hüppeliselt laenutajate arvu. Elanike vajadustega arvestavad lahtiolekuajad võimaldavad kasutada raamatukogu teenuseid töö- ja koolivälisel ajal ning osaleda üritustel, koolitustel, saada lugemissoovitusi ja tuge igapäevaste toimingute tegemisel.
Rahvaraamatukogu põhiülesanne on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, kultuurile ja elukestvale õppimisele2. Seega rahvaraamatukogud ei ole üksnes raamatute laenutamise kohad. Rahvaraamatukogudel on võtmeroll edendada digipädevust kiire internetita maapiirkondades ja eakate seas. Lisaks on aja jooksul rahvaraamatukogude teenuste ampluaa tublisti laienenud ehk pakutakse printimise, koopiate tegemise, skaneerimise, muusika- ja spordivahendite laenutamise võimalust. Riigikogu menetluses rahvaraamatukogu seaduse muudatuse kohaselt on rõhuasetused nihkumas lugemiskultuuri, info- ja digipädevuse ning ühistarbimise edendamise suunas. See tähendab, et raamatukoguhoidja peaks olema võimeline inimesi abistama e-teenuste kasutamisel. Informatsioon on tänapäeval lisaks trükistele üha enam elektrooniline ning ühiskonna digitaliseerumine, elanike muutuvad vajadused ja e-teenuste laienemine on kujundamas rahvaraamatukogust mitmekülgse teadmiste- ja nõustamiskeskuse, mis toetab nii omavalitsuse kui ka riigi teenuste kasutamist ning igapäeva- ja ühiskonnaelus osalemist.
Minuomavalitsuse baastaseme täitmiseks peab rahvaraamatukogu pakkuma arvutitöökohti, ID- kaardi kasutamise võimalust, printimisvõimalust, koopiate tegemise ja skaneerimisvõimalust. Vähemalt pooltes rahvaraamatukogudes peab olema koopiate tegemise ja skaneerimisvõimalus. Edasijõudnu tasemel hinnatakse traadita interneti võrgu olemasolu ning kasutajatele suunatud arvutipark ei tohi olla keskmiselt vanem kui viis aastat ning 75% raamatukogudest peab olema koopiate tegemise ja skaneerimisvõimalus. Tehnilise valmisoleku baastase on täitmata 22 omavalitsusel, ainult baastase on täidetud 45 omavalitsusel ja edasijõudnud tasemel on 11 omavalitsust, milleks on enamasti suuremad linnad ja tulukamad vallad (Joonis 3). Raamatukogu tehniline valmisolek ja paindlikud kaugtöövõimalused on olulised, et toetada inimeste liikuvust, pakkuda neile sobivat töö- ja õpikeskkonda nii oma kui ka raamatukogu seadmete kasutamiseks.
Lisateenuste pakkumist mõõdetakse eeskujulikul tasemel. Seega rahvaraamatukogu lisateenused on boonus, mitte elementaarne kohustus. Eeskujulikul tasemel hinnatakse, kas omavalitsus pakub vähemalt ühes raamatukogus järgnevaid teenuseid: 3D printer, graafikalaud, muusikavahendite kasutamise võimalus, spordivahendite kasutamise võimalus ja õmblusmasina kasutamise võimalus. Lisaks oli omavalitsusel võimalik välja tuua täiendavaid teenuseid, mida eelpool ei nimetatud. Vaatamata sellele, et tegemist on kõrgemataseme näitajaga, täidab kriteeriumi 62 omavalitsust (Joonis 4). Lisateenused peaksid lähtuma kogukonna vajadustest, toetama inimeste uudishimu ja võimaldama neil proovida uusi seadmeid või vahendeid, omandada uusi oskusi ja avastada uusi hobisid.
Kvaliteetse teenuse osutamiseks on väga oluline näitaja piisava arvu kompetentsete raamatukogu töötajate arv. Väiksemate omavalitsuste maapiirkondade raamatukogudes ei ole võimalik klientide vähesuse tõttu täiskohaga tööd alati pakkuda.
Minuomavalitsuse rakendus on määranud lävendina edasijõudnu tasemel 0,5 ja eeskujulikul tasemel 1,0 töökohta 1000 elaniku kohta (Tallinna linna puhul 3000 elaniku kohta). Baastasemel mõõtmist ei teostata. Edasijõudnu taset ei täida 5 omavalitsust, millest 3 on tulukad. Edasijõudnu taseme täidavad 28 omavalitsust ja eeskujuliku taseme täidavad 44 omavalitsust (Joonis 5). Piisaval arvul pädevad raamatukoguhoidjad saavad pakkuda elanikele usaldusväärset nõu ja tuge, tugevdada kogukonda kuulumise tunnet ning kaasatust, aidata ennetada sotsiaalset eraldatust ja toetada vaimset heaolu.
Teenuste osutamine sõltub paljuski rahast. Analüüsiti, kas suurem rahaline panus tähendab ka paremal tasemel teenuseid. Riigiraha rakendusest võeti rahvaraamatukogude põhitegevuse kulud 2024 ja 2025. a kohta (enamasti tööjõukulud ja hoonete ülalpidamise kulud) ning minuomavalitsuse rakendusest rahvaraamatukogu 4 esimese kriteeriumi3 lävendite täitmise protsendi. Keskuslikes omavalitsustes puudub statistiline seos elaniku kohta tehtud kulude ja teenustasemete täitmise protsendi vahel. See on ka arusaadav, sest kompaktse asustusega suuremates linnades on raamatukogu kohta kliendibaas suur ja mastaabiefekti tõttu on kulu elaniku kohta võimalik hoida väiksemana. Keskus-tagamaaliste omavalitsuste grupis on elaniku kohta tehtud kulude ja teenustasemete täitmise protsendi vaheline korrelatsioon 0,65, viidates tugevale seosele. Tagamaaliste omavalitsuste grupis on seos nõrk ehk korrelatsioon on 0.354. Kui võrrelda elaniku kohta tehtud kulu raamatukogu töötajate arvuga5, siis keskus-tagamaaliste omavalitsuste grupis on korrelatsioon 0,57 ja tagamaaliste KOVide grupis 0,31. Keskuslike omavalitsuste grupis puudub statistiline seos raamatukogu töötajate arvu ja raamatukogude elaniku kohta tehtud kulude vahel. Samuti puudub kõikides gruppides statistiline seos elaniku kohta tehtud kulude ja raamatukogude keskmise ajalise kättesaadavuse vahel. Kui raamatukogude võrk on keskmisest tihedam, ei suurenda see KOVide kulusid, vaid olulisem on töötajate arv, lahtiolekuajad ja teenuse sisu.
Raamatukogude rahastamisel tuleb teenuse kvaliteedi ja mõju suurendamiseks keskenduda eelkõige pädevatele töötajatele, sobivatele ruumidele ja tehnoloogiale, piisavatele lahtiolekuaegadele ja elanike vajadustele vastavatele teenustele.
Rahvaraamatukogude teenus on omavalitsustes hästi kättesaadav ja heal tasemel korraldatud. Omavalitsused on suuresti valmis rahvaraamatukogu seaduse muudatuste elluviimiseks, sest teenus vastab juba paljudes omavalitsustes seaduseelnõu ootustele.
1. https://arenguseire.ee/raportid/kohalike-avalike-teenuste-aeg-ruumilise-kattesaadavuse-tulevik-trendid-ja-stsenaariumid-aastani-2050/
2. Rahvaraamatukogu seadus § 2
3. Raamatukogu hoidjate arv, tehniline varustatus, lisateenused, lahtioleku ajad https://minuomavalitsus.ee/eesti-koondvaade/valdkondlikud-koondvaated/kultuur#kriteeriumite-taitmi
4. Valimist on välja võetud Ruhnu, Kihnu, Vormsi, Muhu vallad väikese elanike arvu ja sellest tulenevalt per elanik suure kulu tõttu. Lisaks on välja võetud Kanepi vald, kuna teenuste ümberkorralduse tõttu on ühendatud raamatukogud ja külakeskused ning kulud näidatakse koondina raamatukogude tegevusala all.
