Sooviga pöörata suuremat tähelepanud ausale, läbipaistvale ja elanikega aktiivselt suhtlevale võimu teostusele, moodustati Minuomavalitsuse veebi sel aastal uus valdkond „Avatud valitsemine“. Varem mahuka valdkonnana esinenud „Valitsemine“ löödi kaheks ning kriteeriumid jaotati ära „Üldjuhtimise“ ja“ Avatud valitsemise“ teemaplokkide vahel. Viimasesse lisandusid ka uued kriteeriumid.
Avatud valitsemise meetmete rakendamise olulisust tõestavad ka Maailmapanga läbi viidud projekti The Worldwide Governance Indicators andmed, mida kogutakse juba aastast 1996. Üle-eelmise, 2021. aasta andmed näitavad, et vaatluse all olevate indikaatorite „Valitsemise efektiivsus“ (Government Effectiveness) ja „Elanikehääl“ (Voice and Accountability) vahel on tugev seos (r*=0,68) ehk mida rohkem on elanikel vabadust kaasa rääkida, seda kvaliteetsemad on omavalitsuse pakutavad teenused.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ehk OECD 2022.a ülemaailmne usaldusuuring (OECD Trust Survey) näitab, et avatud valitsemine toob kaasa kõrgema rahva usalduse, kuid see sõltub sellest, kas elanik tajub, et ta arvamusel on mõju. Nimelt 65% vastajatest, kes usuvad, et elanike arvamust avalikel konsultatsioonidel võetakse arvesse, usaldavad valitsust. Samas elanikest, kes tunnevad, et nende arvamus ei muuda valitsemises midagi, usaldab valitsust vaid 21%. Neist inimestest, kes usuvad rohkem enda suutlikkusse poliitikas osaleda, 55% usuvad, et neil on vabadus oma vaateid avaldada. Poliitikakaugematena tundvatest vastajatest tunnevad vaid 29%, et võivad või saavad oma arvamust avaldada. Siiski tunnevad paljud vastanutest, et nende arvamus ei jõua päriselt otsustusprotsessidesse. Peaaegu pooled tunnevad, et on ebatõenäoline, et nende ideed mõjutavad päris otsuste langetamist ja vaid 37% tunneb, et kui enamus arvaks teisiti, siis midagi muutuks.
OECD usaldusuuring kinnitab, et usaldust valitsuse suhtes suurendab elanike õiglane ja võrdväärne kohtlemine, nende sisuline kaasamine ning uuendusmeelsus. Mida rohkem usaldavad elanikud valitsust ja erinevaid institutsioone, seda enam on nad nendega ka rahul.
Ministeeriumi uuring kinnitab seost
Sama näitas ka 2022. aastal Rahandusministeeriumi poolt tellitud rahulolu-uuring: mida enam on elanikud rahul nende kaasamise ja teavitamistega**, seda rahulolevamad on nad nii suure pildi kui ka erinevate valdkondade lõikes. Lisaks hindavad nad kõrgemalt oma kodulinna- või valla juhtimiskultuuri ning peavad elukoha mainet paremaks.
Otsene kokkupuude on igal omavalitsuse elanikul neid ümbritseva keskkonnaga. Need elanikud, kes on kaasamise ja teavitamisega rohkem rahul, hindavad kõrgemalt ka nende ümber olevat elukeskkonda ja taristut. Täpsemalt seda, mis puudutab hooneid ja alasid nende ümber, nende arhitektuuri, korrashoidu ja ligipääsetavust, miljööd, avalikke alasid ning rohealasid. Sellest võib järeldada, et inimesed, kes tunnetavad enda rolli otsustusprotsessides ja planeerimises, tunnevad suuremat emotsionaalset sidet ja rahulolu ümbritsevaga. Ühtlasi on elanike rahulolu ümbritsevaga suurem, kui omavalitsus on elukeskkonna rajamisel kuulanud ja arvestanud elanike mõtteid ning ideid.
Teine valdkond, kus elaniku kõrgem rahulolu kaasamise ja teavitamisega tagab kõrgema rahulolu ka muu ümbritsevaga, on turvalisus. Kõrgemalt hinnatakse sel juhul näiteks nii turvalisustunnet pimedas väljas liikudes kui ka ümbruskonna turvalisust üldisemalt, sh piirkonna liikluskäitumist. Samuti ollakse enam rahul lähiümbruse heakorrastatusega, kui on olnud võimalus selle planeerimises omavalitsusele sõna sekka öelda. Sarnaselt eelnevalt väljatoodule, mängib ka siin tõenäoliselt rolli inimeste emotsionaalsus – nad tunnevad, et on saanud osaleda turvalisuse suurendamisel, tänu millele on nad teadlikumad ja seeläbi ka rahulolevamad.
Samas nähtub uuringust, et aktiivsem osalemine kogukonnaelus ja tunnetus, et neil on võimalik elukeskkonna arengut mõjutada, käib kohati käsikäes väiksema rahuloluga osade igapäevaelu teenuste kättesaadavusega. Näiteks keskkoolide või gümnaasiumide kaugusega, pakiautomaatide olemasolu ja kättesaadavusega ning liikumis- ja sportimisvõimalustega sisetingimustes. See tähendab seda, et inimesed, kes osalevad kogukonnaelus ja usuvad enda panusesse, soovivad ka igapäevaseid kohalikke teenuseid tarbida enda läheduses.
Tutvu kaasamise ja teavitamise ning kuuluvuse rahulolu seostega lisaks eelmainitud valdkondadele ka teiste teemaplokkidega.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et rahulolu eluga enda koduomavalitsuses on suurem, kui elanikke kuulatakse ja nende arvamustega arvestatakse ning elanikud seda ka päriselt tunnevad. Samas kaasatud elanikel võivad tekkida ka kõrgemad ootused mõne teenuse kättesaadavuse osas (nt. sportimisvõimalused sisetingimustes, pakiautomaatide ning keskkoolide ja gümnaasiumide kättesaadavus).
* Tähis r = korrelatsioonikordaja. Korrelatsioon on seos kahe tunnuse vahel, mille kordaja väärtus jääb -1 ja 1 vahele. Positiivne arv näitab positiivset seost, s.t. ühe suuruse kasvades teine suurus ka kasvab, negatiivse puhul on tegu negatiivse korrelatsiooniga, s.t. ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb. Mida lähemal -1 või 1, seda tugevam seos.
** Rahulolu kaasamise ja teavitamisega on kolme rahuloluküsimuse keskmine. „Kaasamine“ sisaldab endas kahte küsimust. Esiteks küsiti, kuidas on elanikud rahul kaasamisega kohaliku omavalitsuse arengu kavandamisse ja korraldusse (elanikke teavitatakse planeeritavatest otsustest ja neile on tagatud võimalus otsuste tegemises kaasa rääkida). Teiseks, kuidas on elanikud rahul kaasamisega ruumilise arengu kavandamisse (detailplaneeringud, avalike teenuste asukoha valik jm). „Teavitamine“ tähendab rahulolu elanike teavitamisega KOVi tegevusest ja pakutavatest teenustest.
