Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles juunis toimunud Minuomavalitsuse auhindade väljaandmisel, et ühiskonnaelus kaasalöömisel peavad kõikidele inimestele olema loodud võrdsed võimalused. Seetõttu tuleb tunnustada omavalitsusi, kes on ligipääsetavuses teistele eeskujuks. Sealjuures paistavad siin silma justnimelt need omavalitsused, kes on tublid ja edumeelsed sotsiaalvaldkonnas üldiselt.
Ligipääsetavust saavad omavalitsused veel palju arendada
Allolevalt graafikult näeme, et eelmise aasta seisuga olid ligipääsetavuse arendamiseks kõige silmapaistvamaid pingutusi teinud Narva linn, Viljandi linn ja Viimsi vald*. Sealjuures ei jää liidritest kaugele ka Tartu linn ja Saue vald. Täiendavalt on näha, et teistest kõrgema ligipääsetavuse teenustasemega omavalitsustel on kaks ühisnimetajat - nad on linnalised ning suurema elanike arvuga.
Paraku mitmetes omavalitsustes on ligipääsetavuse seis kehv - mediaantase on 1, mis jääb allapoole seatud ootustest ning on võrdluses teiste valdkondadega kõige madalam. Seetõttu on õiglane küsida, millest on põhjustatud valdkonna madalad tulemused. Peamine põhjus peitub hoonetele seatud ligipääsetavuse nõuete madalas täitmises. Nimelt on nii kultuuri, raamatukogu - kui ka muuseumihoonete puhul seatud lävendiks, et vähemalt pooltes oleks tagatud iseseisva sissepääsu võimalus (st kaldtee, relsid, madalad äärekivid), tähistatud invaparkimine ja -tualettruumid. Nende ootuste täitmine on jõuetekohane vaid 8le omavalitsusele. Sealjuures munitsipaalmuuseume on kokku 46s, kuid kultuuri- ja raamatukoguhooneid leidub igas omavalitsuses.
Niisamuti peaks parandama ligipääsetavuse teavet omavalitsuste kodulehtedel. Veebist kättesaadavat ligipääsetavuse infot on mõõdetud nelja lävendiga: kultuuri-, raamatukogu- ja muuseumihoonete ligipääsetavuse ning erivajadusega inimestele sotsiaalteenuse info kättesaadavust veebilehel. Kultuuri-, raamatukogu- ja muuseumihoonete ligipääsetavuse informatsiooni oli võimalik leida vastavalt 22, 23 ja 12 omavalitsuse veebilehtedel. Füüsilise ligipääsetavuse nõudeid täitvatest omavalitsustest võis veebilehelt infot leida umbes pooltes. See tähendab, et seal kus oli parem ligipääsetavus hoonetele võis leida ka suurema tõenäosusega sellekohast informatsiooni. Kusjuures erivajadustega inimestele sotsiaalteenuse info kättesaadavus veebis oli võimaldatud vaid kahes omavalitsuses - Tallinna ja Tartu linnas. .
Teisalt näeme, et vaid ühes omavalitsuses ei ole kasutajad saanud sotsiaaltransporditeenust. Samas on sotsiaaltranspordi hindamisel lähtutud põhimõttest, et lävendi täitmiseks piisab omavalitsusel vaid ühe korra teenust pakkuda. Kuigi mitme mõõdiku täitmisega on omavalitsustel kehvasti, siis vastukaaluks on enamikus omavalitsustes mõeldud kohandatud eluruumi süsteemsele pakkumisele - 69s KOVis on olemas kord, mis tagab kohandatud eluruumi või aitab kohandada eluruume. Vaadates andmeid alates 2018. aastast näeme, et kohandatud eluruumi pakkumine on järk-järgult paranenud:
Viljandi linnapeal Madis Timpsonil on väga hea meel, et omavalitsusi tunnustatakse andmetele tuginedes. „Viljandi linn on teinud seni palju füüsilise ligipääsetavuse tagamisel, kuid tulevikus on see kindlasti vaid üks osa selle valdkonna arengu plaanidest.“ lisas Timpson.
Iga omavalitsuse detailne ligipääsetavuse lävendite täitmine:
*Arvutusmetoodika selgitus:
Iga täidetud lävend baas, edasijõudnu ja eeskujulikul tasemel andis vastavalt ühe, kaks ja kolm punkti. Selle alusel arvutati mitu protsenti moodustab saadud punktide arv omavalitsuse maksimaalsest võimalikust (sõltuvalt omavalitsusest võib mõõdetavate lävendite arv olla erinev).
**Analüüs ja artikli koostamine on toetatud Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.
